Archive for 30. sept. 2009

Parem hilja kui mitte kunagi

Picnik collage2Nii arvasid vist mu gladioolid, sest kuigi ma terve suvelõpu ootasin neilt õisi, ei tahtnud nemad mitte kohe õitsema hakata. Arvasin, et tulebki niisama välja kaevata.

Aga nüüd, kui juba külmad ähvardavad, avastasin mõni päev tagasi, et vähemalt mõned õiepungad on tulekul… Paari päeva eest siis pugesid esimesed õied välja ja täna olid juba päris suured.

Gladioolidega ongi mul alati üks rist ja viletsus. Kuigi nad on mu lemmiklilled, ei taha nende kasvatamine kuigi hästi õnnestuda. Eelmisel aastal läksid ka alles septembris õitsema, aga siiski paar nädalat varem, nii edt öökülmadele jalgu ei jäänud.

Nüüd siis jälgin hoolega ilmateadet, kui külmaks ähvardab minna, pean lilled ju kohe üles võtma. Ilmselt tulebki lõpuni õitsetada nad aknalaual poti sees…

Tõhus tööpäev

lilled 310Ilm oli ilus. Arvuti otsustas kah ennast apdeitima hakata ja see tähendas, et ma ei saanud sellega päev otsa midagi teha. Oligi hea põhjus õue minekuks 😛

Mis tehtud sai?

Kõigepealt hunnik lehti kokku riisutud – naabrite megasuur pärn pudeneb juba täie hooga. Kompostihunnik kasvas lausa kahekordseks.

Kompostihunniku kõrvalt vaarikapõõsad välja kisutud. Kevadel jätsin selle tegemata, kahju hakkas. Sain neilt veel hulga vaarikaid ka. Aga kui põõsad mulle ikka üle pea ulatuvad ja muidu ka tüliks on, tuli süda kõvaks teha. Boonusena sai lahti ka arvestatavast hulgast kassitapu ja naadijuurikatest. Põõsad viskasin kuuri kõrvale hunnikusse kuivama, kui mitte enne, siis järgmiseks jaaniõhtuks on materjal olemas 🙂  Vaarikatee jaoks jäi põõsaid veel piisavalt, kuigi needki tahaks harvendamist….

Kolletunud ja kuivad lillevarred maha lõigatud ning samuti kompostiks tassitud. Avastasin, et kahel gladioolil on siiski plaan õitsema minna, kui veel vähegi sooja peab. Daalia õienupp on ka päris suur juba.

Kibuvitsavõsusid välja kisutud. Suure põõsa ümber kipub ikka üsna korralik võsa tekkima, trügivad igale poole. Üldse arvasime, et peaks selle kolesuure põõsa maha saagima, alt tulevad uued võsud, vana põõsas on täitsa puuks veninud juba. Ilus oli küll ja mis kõige olulisem – varjas suurepäraselt muruplatsil olijaid uudishimulike pilkude eest.

Piparmündid maha lõigatud ja köögilakke kuivama riputatud. Terve köök lõhnab…  Lavendlite ja iisopiga on veidi veel aega.

Nüüd peaks naabrinaiselt muruniidukit laenama, trimmeriga seda rohtu niita lihtsalt ei jaksa. Oktoobris oleks mõistlik tõstuk tellida, et mõned puuoksad maha võtta. Vaher laiutab üle poole hoovi ning vana paradiisiõunapuu kah. Hea meelega teeks naabritega kaupa ja laseks pärnaoksi ka piirata, sealt ei saja vihm ka enam läbi…

Järgmisse nädalasse jääb veel nipet-näpet ning edasi juba sedamööda, kuidas sügis edeneb ja ilmad lubavad….

ei midagi erilist

lilled 036Pikk vahe on selle blogiga sisse tulnud. Aias on nipet-näpet tehtud, aga ei midagi sellist, mis oleks tundunud  talletamisväärsena. Pilte ka pole õieti millestki teha olnud 😦

Naadisõjas jäin järjekordselt kaotajaks – minu hoolega puhtaksroogitud maalapp rohetab taas. Oma osa on muidugi olnud sellel, et pole saanud järjepidevalt sellega tegelda, kogu aeg on midagi kiiremat peale tulnud. Muidugi nii hull, kui kevadel, asi siiski ei ole. Kui nüüd vähekegi ilma peaks, saaks ehk mingi osa puhtamaks ja ära kaetud.

Marjad valmisid üksteise järel ja kuigi neid palju polnud, tuli korjata, mahladeks-moosideks teha. Siis ühtäkki hakkasid õunad pudenema, paras peavalu nendega. Kuulda on, et mitte ainult minul 🙂

Gladioolid pole siiani õitsema läinud ja ega vist enam lähegi 😦 Pean järgmiseks aastaks neile uue kasvukoha leidma, praegune ei tundu meeldivat.

Daalia näitab õienuppu, aga veel pole aru saada, mis värvi sealt tulemas on…

Muru tahab veel korra niitmist. Kui suvehakul tundus, et sellest asja ei saa, siis praeguseks on tihe roheline vaip isegi nendes kohtades, kus minu mäletamist mööda muru kunagi kasvanud polegi…

Lillepealsed kolletavad, aeg needki maha lõigata ja kompostihunnikusse tassida. Lehti tuleb naabrite pärna otsast juba kuhjaga ja meie oma kaskki hakkab tasapisi pudenema. Vaher on täitsa roheline, pole märkigi värvivahetusest.

Metsiku tulbi sibulad võiks maha panna ja Thelale varutud peotäis tahab ka kuidagi saajale kättetoimetamist…

Kuivanud ploom vaja maha saagida, samuti üks õunapuuoks. Tuleb poja kallal veidi närida 🙂

Blogi vaja ka täiendada. Kuigi arvasin, et ega siin just lugejaid käi, anti märku, et ikka käib küll. Kui keegi mu järgmistele virisemistele head nõu oskab pakkuda, siis luban, et enam nii pikka vahet sisse ei tule 😀